13. juuni 2007

Kümme aastat kannatusi...

Ära kaitsesin oma lõputöö.
Milline kergendus!!!
Diplomi endaga kohtun füüsiliselt juuni lõpus.

Ma tõesti ei uskunud enam endasse. Arvasin, et see kool jääb küll lõpetamata. Viskasin korduvalt lusika nurka. Nutsin jõetult, sest tagantjärele materjale uuesti õppida oli üks vastumeelseimaid tegevusi. Mitu mitu korda olin juba mõtteis alla andnud. Ja ikkagi...

Selle kõigega sain hakkama üksnes tänu oma isale.
Aitäh Sulle!

-Tütar

5 kommentaari:

Eva-Liisa ütles ...

Palju õnne sulle!
Sa oled hästi tubli. :)

Serafia B ütles ...

AITÄH SULLE!
Ise tunnen ka nii :)

tumeblondi ütles ...

Jeah, eks iga ilus aeg saab üks kord otsa;) Lepi sellega ja tere tulemast vereimejatest tääandjate-orjapidajate maailma:)!

Serafia B ütles ...

Tänan, tumeblondi, ning mainin muuseas, et mul on kaks töökohta juba viimased 8 aastat...

myself ütles ...

tubli!
palju õnne :)