Tahate näha, kuidas aeg lendab?

On veel mooduseid peale kella loopimise - tehke lapsi! Imestusega märkan, et viimasest sissekandest on möödunud KAKS aastat. Mäletan seda nagu eilset päeva, ja ometi on sellest juba kakskümmend kuud!

Sain vahepeal veel ühe poja emaks. Tunne on ikka veel üsna sürreaalne... Näiteks ühel päeval poest koju sõites märkasin oma autos kahte lasteistet ja taipasin, et need on minu bioloogilised järeltulijad. Oli aeg, kus kartsin, et minust ei saa kunagi ema. Et ma ei leiagi sellist meest, kellega kõik klapib, keda mina armastan sellisena nagu ta on ja kes mind armastab just sellisena, nagu ma olen.

Aga leidsin.

Nii et elus siiski saab kõike, kui väga tahta. Maksab unistada, maksab uskuda ja maksab tahta!