Kordamine on tarkuse ema

Hirm tuleb peale, kui mõtlen, kus ma kõik tahaksin reisimas käia: näib, et aeg voolab liivana peost ja mu unistused jäävad pelgalt fantaasiateks, mis kunagi ei täitu. Otsustasingi panna unistuste sihtkohad siia kirja, et nad oleksid mul silme ees ja piinaksid mind alati, kui vanu sissekandeid loen...
- Gotland
- Jaapan
- Lõuna-Ameerika, eriti Brasiilia ja Peruu
- Prantsuse Polüneesia saared

Käisin poes...

...ja ladusin asju lindile: rasvata piim, kofeiinitu kohv... Ja mõtlesin, et siit puuduvat ainult suhkruvabad kommid ning alkoholivaba šampanja.

Hola, aloha..!

Ilmselt olen vahepealse vaikimisega kaotanud needki neli lugejat, kes mul teadaolevalt olid... Kuid eelkõige tahan siin jätkata enda pärast – netipäevaikut on võrratult parem sirvida, kui tema paberist kaaslast. Samuti on see siin märksa anonüümsem (kunagi aastate eest juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ema luges mu seitsme aasta jooksul kirjutatud päevikud läbi. Tagajärjed annavad senini tunda – usald(amat)uses tema ja teiste suhtes).

Vahepealsed elusündmused võiks aga kokku võtta nii: pärast ülikooli lõpetamist leidsin oma unistuste mehe. Nüüd olen juba seitse nädalat imeilusa poja emagi! Elukohta vahetasin kah kardinaalselt. Ise olen rahul :)

Mõtlesin täna, et kaks projekti mul oligi (ülikool & laps) – aga mis edasi?! Esialgu on mõistagi kõvasti tegemist pojast inimese kasvatamisel, aga ühel hetkel tuleb tööle ka minna. Nüüd on mul võimalus uuesti alustada, kuid mis ala see olla võiks?

Tegelikult mulle meeldib, kui on nn "projekt" ehk eesmärk, mida saavutada.

Õnneks on mul veel aega oma uut projekti välja mõelda.