Ilu on vaataja silmades

Viimastel päevadel on mul olnud põhjust juurelda selle üle, kas teised inimesed näevad mind ilusana?

Nädal tagasi punktimassaažis ütles massöör mulle täiesti ootamatult: “Te olete niivõrd ILUS naine!”, et tundsin end punastavat. Ei osanud kuhugi vaadata ega midagi öelda.

Mõni päev hiljem rääkisime kolleegiga midagi üldistavalt väljanägemisest, kui ta jutu sees poetas täiesti muuseas, et paljud naised kadestavad kohe kindlasti minu välimust ja annaks selle eest palju, et ise minu nahas olla, ning jätkas kõnelust ilma et oleks mu reaktsioonigi oodanud. Ma olin nagu puuga pähe saanud. Millest ta kõneles, ma üldse enam ei kuulanudki.

Mõlema ütleja puhul oli tegemist naisterahvaga.

Nüüd olen kaks päeva püüdnud peeglist näha ILUSAT naist, keda naised kadestavad. Kus on mu silmad? Mina seda naist ei näe.

I remain astonished.