Eile jälitas mind terve päeva kringlilõhn.
Päeval tööl oma laua taga – kringel! Kusagil peab olema KRINGEL! Tugev ja selge värske saia ja kaneeli lõhn, erutava vihjega rosinatele ja šokolaadile...
Ometi mingisugust kringlit ei ole.
Õhtul kodus – elu üle järele mõtlemast hakkab ühtäkki segama tugev kringlilõhn. See ei saa tulla riietest – olen juba kaks korda riideid vahetanud, ega nahast – tulin just duši alt... Aga kringel on siin, otse minu nina all, nähtamatu ent siiski nii reaalsena. Liigutan end, vahetan asukohta – kringel on ikkagi kusagil lähedal, olemas, ainult et... mõnes teises dimensioonis?
Kokku me igatahes ei saanud.
1 kommentaar:
Ühel tänaval Tartus on üks tootmishoone, millest õhtuti mööda jalutades on tunda maailma parim sooja õunakoogi lõhn. Ja tead sa, seal tegelikult küpsetatakse ka midagi, kuid ühtegi pagariga silti seal pole. Ja ma ei tea, mida ja kus nad teevad ja müüvad. Aga lõhn... on parim!
Postita kommentaar