Alati, kui kasutan meie tavapärast hommikust tervitusväljendit, saadavad mind kahtlused – kumb on õige, kas “Tere hommikut” või “Tere hommikust”? Inertsist ütlesin “hommikust”, kuni keegi mulle veenvalt selgitas, et korrektne vorm on siiski “hommikut.” Sestpeale olen püüdlikult ennast parandanud, kui “hommikust” on miskitmoodi suust lipsanud (ma ei või / ei taha sinna midagi parata, et emakeele kasutamise korrektsusega mõnikord liialdan...).
Eile aga teatas üks tuttav, kes minu keelefriiklusega hästi kursis, et õige on ikkagi “hommikust”! Ei julenud teisega õieti vaieldagi, sest enda loogika ütleks justkui sama ning täna helistasin esimese asjana Keelenõusse.
(Ma sellel pikemalt ei peatu, et ekslikult kuulsin telefonile vastajat ütlemas “Külanõu kuuleb!”) Ja selgitati siis mulle see asi järgnevalt.
ÕIGE ON EESTI KEELES ÖELDA “(TERE) HOMMIKUST”, “ÕHTUST”, samas kui “hommikut / õhtut” on lihtsalt argikeelsed väljendid. Nimelt on see tervitusfraas lühenenud varem kasutusel olnud väljendist “Tere hommikust aega”, kus mängus on osastav kääne, mis nõuab ka sõnale “hommik” vastavat käändelõppu.
Nii et nüüd ja edaspidi – tere hommikust või õhtust, kuidas parajasti vaja on!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
"Hommikust" on ikka mugavam öelda. Või siis bioloogide kombel "Ommik!".
Sõnaraamatust pead järgi vaatama, aga ma arvan, et hommikut, kuna hommikust- seal lõpus on "kusi" mis pole just kõige viisakam :D
Paraku on õige "hommikust", kõlagu kuitahes füsioloogiliselt :)
Olen isegi "hommikust", "hommikut" suhtes pead vaevanud. Kasutades ise alati Tere hommikust! on mind vaevanud sama mõte, kuidas on õige. Tänud uuringu ja selle info teistega jagamise eest!
Tänan, Marika! Tänu Sulle tulin ka ise üle pika aja oma blogi vaatama...
Postita kommentaar