Ma ei mäleta, et oleksin varem kolmeteistkümnendal detsembril kell üheksa õhtul koeraga väljas jalutades kõndinud paljapäi, hõlmad lahti, sall ainult sellepärast kusagil laperdamas, et ta ise kudusin ja ta nõnda armas mulle on...
Ja mind ei häiri mitte üks põrm, et lund ei ole. Küll ta tuli tuleb! Aga seniks, kuni maa veel must, tuleb seda teisiti ära kasutada. Just väljas olemise mõttes. Ei pea külmetama, mööda jääd komberdama, midisammudega edasi liikuma ega karupükse jalga sikutama. Mine kasvõi jooksma, kui viitsid... Esimesel ja teisel detsembril käisingi. Ja kui sel laupäeval vähegi ilma peab, lähen jälle!
Kuna olukorda muuta ei saa... muudan suhtumist :o)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Hea mõte! Et kui asjalood ei muutu, tuleb muuta suhtumist. Eks see kuulub taas kategooriasse "lihtne öelda, raske teha", kuid on seda kindlasti väärt. Ma nüüd üritan seda rakendada, mõnel juhul.
Postita kommentaar